Rongiliiklus Eestis
Rongiliiklus Eestis on toiminud juba 146 aastat – 1870. aasta 5. novembril läks liikvele esimene reisirong marsruudile Paldiski-Tallinn-Narva ning samas avati ka esimene laiarööpmeline raudteeliin marsruudil Paldiski-Tallinn-Narva-Gatśina-Tosno. Tähtis hetk oli see ka neile, kes soovisid rongiga Eestist kaugemale reisida – esmakordselt oli nüüd võimalik sõita Eesti reisirongidega kuni Nikolai või Peterburi-Varssavi raudteeni ning sealt edasi juba Venemaale või Poolasse. Tollest ajaloolisest päevast on säilinud ka foto, mida hoitakse Tallinna Linnamuuseumis. Foto on tehtud Balti jaamas ning sellel on näha „Pahleni” nimelist vedurit ning seltskonda tollaseid kõrgeid raudteeametnikke.
1998. aastal jagunes Eestis seni reisijate raudteevedu korraldanud ASi Eesti Raudtee ning 1999. aastast alustas sama tegevust ettevõte Elektriraudtee AS. 2000. aastal sai kõikide Elektriraudtee AS aktsiate omanikuks Eesti riik.
Ettevõtte nimi ja sisu muutus uuesti 2013. aastal – alates sellest ajast korraldab Eestis reisirongiliiklust AS Eesti Liinirongid, mille kaubamärk on Elron ning millel on vastavalt Eesti riigiga sõlmitud lepingu alusel ainuõigus reisijateveoks Eestis kuni 2018. aastani. Elroni rongid veavad reisijaid kokku 4-l suunal: läänesuunal (Tallinn – Pääsküla – Keila – Riisipere/Paldiski/Kloogaranna), edelasuunal (Tallinn – Rapla – Lelle – Pärnu/Viljandi), idasuunal (Tallinn – Aegviidu – Tapa – Narva/Tartu) ja kagusuunal (Tartu – Koidula/Valga).
Rongiliiklus on Eestis üha suuremat populaarsust võitmas ning paljud inimesed on praeguseks igapäevase autoga või bussiga sõitmise mugava ja kiire rongitranspordi vastu vahetanud – istmed on mugavad, rongid on varustatud kliimaseadmete ja WC-dega, olemas on arvutilauad ja pistikupesad ning saadaval ka tasuta WiFi. Nii pole ka midagi imestada, et 2015. aastal tehti Elron-i rongidega kokku 6,5 miljonit reisi, mis teeb keskmiselt 18 000 rongisõitu päevas.